Abderrahmane Timsi d yiwen gar yimedyazen neɣ yinaẓuren i yefkan ruḥ-is i tmedyazt n teqbaylit neɣ n tamaziɣt s umata. D yiwengar wid-ak i yesnarnin azal n tmedyazt d tẓuri n teqbaylit. Yeffka azal d ameqqran i tmedyazt n teqbaylit, imi yura aṭas ɣef teqbaylit d tmaziɣt s umata.Tayri-is i tmaziɣt d isefra demmeren-t ad yaɣ abrid n tira n tmedyazt deg yidlisen.
Aɣmis n Yimaziɣen: Deg tazwara, anwa i d Mass Abderrahmaneman Timsi?
Luleɣ ass 25 deg Yebrir 1964, di taddart Tala Tenzar deg tɣiwant At Imԑuc deg lwilaya n Bgayet.D amaru u d amedyaz atrar n tmedyazt n tmaziɣt.
Amek i tesԑeddaḍ ussan n temẓi-ik?
Deg tazwara ɣriɣ deg tamanaɣt 5 n yiseggasen imenza n usegmi, deg uɣerbaz amezwaru“HarkatTayeb”. Syin uɣaleɣ-d ɣer Bgayet kemmleɣ din aseggas, dɣa uwiɣ-d akayad amezwaru (6ème), maca ur kemmleɣ ara deg uɣerbaz alemmas (C E M). Syin akkin kemmleɣ ddunit-iw s lḥif d leεtab, maca ass-a yeffeɣ-iyi leεtab ɣer tafat.
I melmi tebdiḍ tira n tmedyazt?U d acu n sseba imi d-tettaruḍ?
Bdiɣ tira n tmedyazt deg useggas n 1980, asmi lliɣ 16 n yiseggasen di leԑmer-iw.Ma d tamentilt i yi-ğğan ad awiɣ abrid n tira n tmedyazt, d iḥulfan-iw d wayen akk nettidir d wayen nettwali deg tmetti-nneɣ.D lḥif ,lmeḥna, tudertreẓagen, I yi-d-yellin allen akken ad aruɣ isefra.
Anwa asefru i swayes tettwasneḍ aṭas ?
Asefru i swayes ttwasneɣ mliḥ, d win yuɣalen am nekwa-w, d asefru-nni n « Slam », ixedmeɣ deg useggas 1991. D win i d-yeddan deg wammud-a-inu amezwaru n yisefra, iwumi semmaɣ »A yemma ».
Achal n yidliseni d-tessuffɣeḍ yakan?
Tura akka suffeɣeɣ-d kan yiwen n udlis, d ammud n yisefra s tmeslayt n teqbaylit, iwumi semmaɣ »A yemma », i d-yeffɣen deg useggas 2012, ɣer tezrigin « Belles Lettres » ,i yuɣalen ass-a tettwasen s yisem « Tafat », u deg ammud-ayi llan 60 n yisefra.
D acu i d-tamuɣli-k ɣef udlis-ik amenzu?
Xas akken yiwen kan n udlis i d-sazergeɣ yakan, maca yenza aṭas di ssuq, d win i yi-yuwin aṭas n udrim d tmussni. Ayen i yi-sferḥen aṭas deg-s imi selmaden s yisefra yellan deg-s di kra n yiɣerbazen.
Ma tzemreḍ ad aɣ-d-tehduḍ tukkist seg yiwen gar yisefra-inek?.
Mačči d ugur, mebla lmezya. Ad awen-d-hduɣ tukkis tseg usefru-nni « Slam », ha-ta ɣur-wen ihi.
Slam-iw i wid yeṭsenGuman ad walin tafatIgenniur t-id-sseɣrasenNutni teԑreq-asen tmeslaytAnwa azrem ad t-qqsenSsuq d sbeḥ mi t-ifatTaqbaylitwara ad iyi-tt-yekksen Ma d keččdegwamanAcu n yisental iɣef
tettaruḍ tamedyazt-ik?
Isental iɣef uriɣ tamedyazt-iw uwiɣ-ten-id seg tmetti-nneɣ tamaziɣt (tajaddit, ansayen, idles amaziɣ…), di tira-w cuddeɣ-d aṭas n yisental yecban: tayemmat, timetti-nneɣ, tamurt-nneɣ, tayri, timsal n ddunit, amezruy, lḥif, ayen iyi-ceɣben, tudert umedyaz…atg.
Amek i ilaq ad yili umedyaz neɣ umaru?
Amedyaz ur yesԑi tilisa, ilaq ad yaru neɣ ad yesnԑet ayen ixeddem, akken ad t-issinen medden. Ilaq ad yili d lemri n tmetti-ines d inigi ɣef tallit-is, d netta i d aktay n ugdud-ines. Amedyaz ilaq ad yawi awal aqbayli aqbur, ad iqelleb ɣef tidet d umezruy&hellip,; akken ad iseԑlem tisuta i d-iteddun. Ilaq ad inadi ɣef lasel-is, ilaq ur isteqneԑ ara swayen yesԑa n tussna d tmawalt.
Awal-ik n taggara?
Tanemmirt-ik a Mass Abdelghani imi tgiḍ azal i nekk d udlis-iw, tanemmirt s tussda i Uɣmisn Yimaziɣen, imi i yi-iga amkan deg yisebtar-is.Slam-iw ɣef wid i yi-iḥemmlen d yimeɣriyen-inu di yal amkan.
Yesteqsa- t: Adaoun Abdelghani

