Beggsen-d yisdawanen i umawal n tsekla, n tesnilest d win n tesnalmudt

Partager

Ddurt yezrin, mlalen di tesdawit Akli Mohand Oulhadj n Tubiret yisdawanen n Bgayet, n Tizi Wezzu d wid n Tubiret. Qesden-d i umawal yeɛnan tasekla(la littérature), tasnilest (la linguistique) dtesnalmudt (la didactique). Acḥal-aya i ǧǧan annar yesserwat deg-smenwala, almi i aɣ-d-rran ‘’la chimie’‘ d aḥeckul. Tikkelt-a waqila s tidet beggsen-d ad sizdgen annar n umawal. Di tazwara, msefhamen ad d-jemɛen awalen yellan yakan deg uselmed.Akken daɣen i mtafaqen ad rren lwelh-nsen ɣer wawalen i yeḥwaǧ uselmed n tmaziɣt s lɛejlan di yal taɣult. Iswi n leqdic-agi d aselmed n tmaziɣt s tmaziɣt mbla asɛukkez ɣef tmeslayin tiyaḍnin.. Akken ad ddunt temsal akken i wulem, msefhamen yisdawanen ad bḍun taɛekkemt. Yal yiwen yextar ad d-yelhi d umawal di taɣult-ines: amawal n tsekla yextar-it Salhi Mohand akli (d aselmad n tsekla di tesdawit n Tizi-ouzou), amawal n tesnilest isaḥ-d Said Chemakh (d aselmad n tesnilest di tesdawit n Tizi-ouzou), ma d win n tesnalmudt yuɣal i mass Zahir Meksem (d aselmad n tesnalmudt di tesdawit n Bgayet). Myefken ttiɛad yiselmaden-agi ad mlilen lewhi n tuber neɣ n unbir i d-iteddun di tesdawit n Tubiret akken ad d-mlen sani i ɣur ssawḍen.

T.O.A

Partager