Talalit n uxxam n unadi usnan di tmaziɣt deg tesdawit n Bgayet

Partager

Ass n letnayen iɛeddan, yella-d yiwen n uskasi s wazal-is di Ṛadyu Ṣumam ɣef tlata n yisental yerzan tamaziɣt : akeččum n tmaziɣt ɣer unagraw n wammud(système d’exploitation)  windows8 ; asufeɣ n yimawalen uzzigen(lexiques spécialisés) s tmaziɣt d usenfar n lebni n yiwen n ulmus(centre) aɣelnaw n unadi deg tutlayt d yidles n tmaziɣt di tesdawit n Bgayet. Askasi-ya yella-d di tedwilt « ayen nnan d wayen uran » i d-yettqeddim yal  ass n letnayen ɣef lɛecṛa n tṣebḥit mass Akli Kaci . Inebgawen i d-yerzan ɣer tedwilt akken ad seqṛedcen tlata n yisental i d-nebder d isdawiyen, usan-d seg  tesdawit Abderrahmane Mira n Bgayet, wi d massat : Pṛufisur Bibi Mohand Ouamer s ṣṣifa-ines d ameɣnas n tmaziɣt, d amnadi deg yidles amaziɣ  daɣen d aselmad n tusnakt ; Pṛufisur Khoudir Madani s ṣṣifa-ines d amnadi deg wayen yeɛnan idles d tewnaḍt daɣen d aselmad deg Tmezdayt n Tussniwin n Ugama (faculté des sciences de la nature) n tesdawit n Bgayet ; Djamel Nehali s ṣṣifa-ines d  amnadi di taɣult n tesnilest-tasenselkimt(linguistique-informatique) daɣen d aselmad deg Ugezdu n Tutlayt d Yidles  n Tmaziɣt n tesdawit n Bgayet. Askasi-ya daɣen yettwanced-d ɣur-s Uɣmis n Yimaziɣen ɣef ddema akken ad nessiweḍ i yimeɣriyen-nneɣ ttfaṣil ɣef yisental i d-nebder d wamek i ten-seqṛedcen yinebgawen n tedwilt.Ɣef usteqsi n mass Akli Kaci i yinebgawen, ɣef lfayda iss yezmer ad yeglu usekcem n tmaziɣt di windows8, mass Bibi Mohand Ouamer yenna : « Asekcem n tmaziɣt di windows8 d ayen yessefṛaḥen aṭas, axaṭeṛ s yes ad tennerni tmaziɣt . Am akken teẓṛam, zik i wakken ad yaru yiwen s tmaziɣt ilaq-as ad iger  d netta isekkilen iss yebɣa ad yaru deg uselkim(ordinateur), ma d tura s windows8 ur nuḥwaǧ ara ad nger isekkilen i uselkim imi llan deg-s ama d wid n tfinaɣ neɣ d wid n tlatinit ; aya  d ayen ara yessisehlen timsal i wid akk yettarun s tmaziɣt». Ɣef temsalt-a daɣen, mass Djamel Nehali yenna : 

« Asekcem n yisekkilen n tmaziɣt deg unagraw n wammud windows8 d ayen ara ɣ-iɛiwnen mliḥ, ladɣa imi aya ad  d-yaf tifrat i tira n tmaziɣt deg yiseɣzanen(logiciels), imi deg yiseggasen iɛeddan nettemlil uguren di tira n tmaziɣt deg yiseɣzanen imi ineggura-ya ur qebblen ara isekkilen uzzigen(caractères spéciaux) iss tettwaru tmaziɣt yecban (ɣ)  umi nezga nettarra deg umkan-is(gh). S windows8-aya, ugur ad yemukkes, imi inelmaden-nneɣ zemren ad arun ayen bɣan war ugur ». Deg wawal-is dima ɣef usentel n usekcem n tmaziɣt deg windows8, mass Khoudir Madani yessefhem-d belli aya yella-d s sebba n leɛtab d leqdic i gan yimeɣnasen d yimnadiyen di taɣult n tmaziɣt  deg yiseggasen iɛeddan : « Ilaq ad neɛlem daɣen belli takebbanit Microsoft, nettat d takebbanit n tenzut(commerce) ur telli ara d takebbanit tadelsant. Ma d sebba i yeǧǧan takebbanit-a terna ɣer unagraw n wammud windows8 isekkilen n tmaziɣt, aya yella-d imi azal n ɛecṛa n yiseggasen aya ɣer deffir, aṭas n leqdic i yettwaxedmen sɣur imnadiyen deg taɣult n tmaziɣt, seg yimnadiyen-a llan wid i iqeddcen di lantirnat, snulfan-d anasiw(clavier) s tmaziɣt, slulen-d aṭas n wadegen(sites) deg uẓeṭṭa n lwab, rnu ɣur-s llan d imelyan n yimdanen i yessexdamen adegen-a n tmaziɣt. Aya akk  yeǧǧa aṭas seg wid i yessexdamen tamaziɣt di lantirnat akken ad xemmen ɣef wamek ara tt-skecmen deg unagraw n wammud windows ; rnu  daɣen imi llan yimdanen i yessexdamen tamaziɣt ama deg unadi ussnan neɣ deg uselmed, llant tsudwin tunṣibin(institutions officielles) n tmura n Tmazɣa am Lezzayer d Lmeṛṛuk  ideg ssexdamen tamaziɣt di tedbelt ɣas ma mačči s waṭas. S wakka takebbanit Microsoft tufa-d tifrat i akk timura n Tmazɣa, d tidet asurif i texdem tkebbanit-a yella-d ilmend n tenzut(tjaṛa), maca d tjaṛa ara d-yeglun s lfayda i yidles ». Deg  uḥric wis sin n tedwilt yerzan asufeɣ n yimawalen uzzigen s tmaziɣt, ssagten awal yinebgawen ɣef tixutert(importance) i sɛan yimawalen-a ama deg uselmed neɣ deg usnerni n tutlayt. Am wakken daɣen i d-yemmeslay aṭas mass Bibi Mohand Ouamer ɣef udlis i yura deg uḥric n tusnakt umi isemma : « Tamusni tamezwarut di tusnakt taminegt » i d-yessaẓreg deg yiseggasen iɛeddan di labuṛaṭwaṛ LAMOS n tesdawit n Bgayet. Daɣen, mass Khoudir Madani yemmeslay-d ɣef usenfaṛ iɣef d-yella ilmendad, wa d ajmaɛ n yismawen n yimɣan d yiɣersiwen(imuddiren) s tmaziɣt ilmend n usufeɣ n umawal n tussniwin n ugama(lexique des sciences de la nature) s tmaziɣt. Deg usentel neɣ taneqqiḍt tis tlata iɣef d-tewwi tedwilt, yella-d umeslay ɣef usenfar n lebni n yiwen n ulmus(qqaṛen-as daɣen ammas) n unadi ussnan  di tmaziɣt ara yemmagen di tesdawit Abderrahmane Mira n Bgayet. Axxam-a n unadi, isem-is C.N.R.L.C.A:  Almus Aɣelnaw n Unadi di Tutlayt d Yidles n Tmaziɣt (Centre National de Recherche en Langue et Culture Amazighes). Mass Khoudir Madani yessefhem-d amek i d-tella tikti n uslali n ulmus-a, imi wid yebɣan ad d-ilal seg-sen aselway n tesdawit n Bgayet mass Djoudi Mirabet , iswi-nsen d asemlili n yimnadiyen i iqeddcen deg taɣult n tmaziɣt akken ad sen-tettunefk tegnit ad mbaddalen timusniwin yerna ad sezdin leqdicat-nsen. Ma d iswi agejdan n ulmus-a am wakken i d-mmeslayen fell-as i sin yid-sen mass Bibi Mohand Ouamer akked mass Khoudir Madani, d asizdeg n tutlayt(standardisation de la langue) d usdakkel n unadi. Ɣef wakken daɣen i d-yenna mass Bibi Mohand Ouamer, almus-a ad ilin deg-s yigezduyen(départements)  n unadi di taɣulin yemxalafen yerzan tutlayt d yidles n tmaziɣt am tsekla, tasuqilt, tasnilest d tusnalmudt(didactique). Mebla ccek almus-a ad d-yeglu s lfayda i usnerni n tmaziɣt ladɣa imi ad yemmag di temnaḍt tamazɣawalt(amazighophone) yecban tamdint n Bgayet, yerna beṛṛa i yiεewwiqen n yisertiyen yumsen d tidyulujit imi amkan-is d tasdawit, yettwaqqen srid ɣer Uɣlif n Unadi Ussnan.                                                                    

Seg Bgayet, 

 Mokrane Chikhi

Partager