Tasdawit Mulud Mɛemmeri n Tizi Uzzu – Timlilit tagraɣlant ɣef ccna n tmaziɣt d teqbaylit

Thegga-d tesdawit Mulud Mɛemmeri n Tizi Uzzu yiwet n temlilit tussnant tagraɣlant ɣef ccna aqbayli d umaziɣ ara yeddun ɣef teɣzi n tlata wussan. Mbeɛd, mi yettuɛeggin ad yili niqal ussan n 11, 12 d 13 meɣres iɛeddan, maca ur tessaweḍ ara tesdawit, dɣa suẓent-ten-id ɣer wussan-a n 13, 14 d 15 tuber deg-i i nella. Tebdu ihi temlilit-a s wudem unṣib ass-nni n lḥedd, 13 tuber 2019, ad tessali seldazekka-in 15 deg waggur-agi ideg nella. D tazeqqa n yisaragen n tesdawit Ḥesnawa, ideg-i ara teḍra temlilit-agi tameqqrant i yellan d tajmilt i ccna d yinaẓuren merra n ugdud amaziɣ.

D timlilit tussnant, ara d-yawin awal ɣef ddeqs n yisental di taɣulin yemgaraden, gar-asent: tasnilest, tasekla d tsugent, amezruy d yidles, tudyizt, tasusyulujit d tunṭrupulujit… Yal amsireg ara d-ixedmen taywelt, ad isexdem kra n tarrayt d taɣult gar taɣulin-agi i d-nebder yakan, i wakken ad d-imel amek i tt-iwala deg uḥric n ccna amaziɣ s umata, ɣef wakken i t-id-tenna Massa Hassina Kherdousi, i yellan d taselway n teseqqamut tussnant n temlilit-a. Imi d timlilit tagraɣlant, llan-d waṭas n yisaragen sɣur yimussnawen d yiprufisuren akked udukturen n tesdawiyin n tmurt n Tmazɣa (Lezzayer, Tunes d Lmerruk), ɣer tama n tmura tibarraniyin, yecban Fransa, Ṭelyan…atg.

Ad d-ilin yisaragen s tutlayt n tmaziɣt sɣur imnadiyen n tesdawiyin-a: Bgayet, Tizi Uzzu d Tubiret, ad ilin daɣen yisaragen-nniḍen s tutlayt n taɛrabt, s tefransist. Am wakken daɣen i yezmer lḥal ad ilint kra ula s teglizit, ɣef wakken i d-berreḥ yis-s Massa Kherdousi. Ma ɣef yiswi n temlilit-agi, tenna-d tselway n teseqqamut tussnant, Massa Kherdouci:  » Tamezwarut, ɛerḍeɣ ad naleɣ merra iḥricen yerzan ccna amaziɣ, imi tizlit d tumant timettit terza akk imdanen. Dɣa bɣiɣ yal yiwen ad d-yemmeslay fell-as ɛlaḥsab n taɣult-is. Tis snat, d asissen (askan) n yidles amaziɣ i umaḍal merra, ulamma yettwassen yakan, maca nekni nebɣa ad as-nerru. Annect-agi, ad yili s ubrid n ccna d tẓuri i yellan d lemri n yidles d tmagit n ugdud ». Tkemmel tenna-d: « Nebɣa ad nbeggen belli ccna amaziɣ yesɛa tulmisin n ccna amaḍlan, daɣen i wakken ad nseḥbiber fell-as ».

Kra n yisaragen i d-yellan neɣ ara d-yilin s tmaziɣtPr. Mohamed Djellaoui Tamagit di ccnawi imensayen n tmaziɣt: taqbaylit, tarifit d tcelḥit d amedya.

M. Wahid Lamri, Tugna n tmeṭṭut deg tezlit taqbaylit. Gar tzamulit d tilawt.

Mlle. Nawel Maouchi, Timetti n uḍris deg tezlit «Tamɣart» n «Lewnis At Mangellat.

Mlle. Zina Hamoumi, Tamagit d uzɣan n tmetti deg tezlit taqbaylit tatrart (ammud n Uleḥlu d amedya).

Mlle. Zarfa Bakhouche et M. Atif Meziani, Azal n ccna deg useḥbiber ɣef tumast, amedya acennay Ɛli Cibani «Masinisa».

Adaoun Abdelghani