“Aselmed n tmaziɣt iteddu akken iwata…”

Partager

Aɣmis n Yimaziɣen: deg tazwara, ma yella wamek ara aɣ-d-temmeslayeḍ ciṭ ɣef tmeddurt-ik?

Kader Bouacherine: luleɣ ass n 13 deg waggur n maggu deg useggas n 1957 deg taddart n Lemsella, deg tɣiwant n Illoula Umalou, deg temnaḍt n Bouzaguène, deg lwilaya n Tizi Uzzu. Liɣ yakkan d aselmad n tutlayt n taεrabt, almi d aseggas n 1995. Ussan-nni i d-yessawel usqamu unnig n timuzɣa ɣer tannant tamezwarut n yiselmaden imunnan n tmaziɣt. D aselmad amezwaru i yeffɣen ɣer tɣimit s tutlayt n tmaziɣt deg useggas n 2002. D aselway n tiddukla tadelsant “Tirza” n ugezdu n Tizi Uzzu, seg asmi i d-tlul.

Ma tzemreḍ ad aɣ-dtemmeslayeḍ, ugar,ɣef uselmed n tmaziɣt?

Slemdeɣ tutlayt n tmaziɣt daɣen deg waṭas n yiɣerbazen n Tizi Uzzu yecban, aɣerbaz alemmas “Luṭfi”, aɣerbaz alemmas Mulud Ferεun akked uɣerbaz alemmas n Ugusim . Am wakken daɣen i tt-seɣreɣ deg waṭas n tiddukliwin tidelsanin n Tizi Uzzu, gar-asent: Tiddukla Tadelsant “Asirem” d Tiddukla n “Si Muḥend u Mḥend’’. Seg 2010 ar ass-a, aql-iyi d aselmad n tmaziɣt deg Uxxam n yidles Mulud At Mεemmer n Tizi Uzzu.

Turiḍ, diɣ, idlisen s tmaziɣt. D acu i d ak-yeğğan ad tefreḍ abrid n tira?

Ma d tamentilt i yi-ğğan ad awiɣ abrid n tira d wa: seg wasmi lliɣ d aselmad i wallaɣ belli yella lexsas ameqqran deg yidlisen n tmaziɣt, ladɣa wid yerzan aselmed. Imi daɣen aṭas i yettnadin ad lemden tutlayt-nsen, maca ur d-ttafen ara awfus ara ten-iεiwnen, dɣa xemmeɣ i wakken ad d-sizergeɣ timsirin i slemdeɣ, u mazal la selmadeɣ deg yidlisen, i wakken ad d-aruɣ ayen ara ten-iεiwnen, swayes ara d-sfaydin meqqar.

Ma tzemreḍ ad d-tefkeḍ, I yimeɣriyen, agzul ɣef sin yidlisen-ik i d-yeffɣen yakan?

Uriɣ yakan yiwen n udlis s tmaziɣt, semmaɣ-as ‘’Timsirin n tutlayt n tmaziɣt: Tirawalt”, i d-yeffɣen deg useggas n 2015. Wwiɣ-d deg-s awal ɣef timsirin n tirawalt, amedya gar temsirin xedmeɣ: Tussda, Tizdit, Tamsertit…atg. Ma d tikkelt-agi deg tazawra n 2016, rniɣ-d adlis-nniḍen n timsirin n tutlayt n tmaziɣt, acu kan abrid-a d “Tajerrumt”, uriɣ-d akk timsirin yerzan tajerrumt. Adlis-agi n tjerrumt, ibedd ɣef kraḍ n yiḥricen. Ad naf deg uḥric amezwau, timsirin n tjerrumt amedya : isem, amqim, asuddes…atg. Aḥric wis sin, jemεeɣ-d deg-s ugar n 300 n yinzan, ma d aḥric aneggaru, uriɣ-d deg-s 4 n tullisin.

Ahat tirmit-ik deg uselmed n tmaziɣt tεawen-ik aṭas deg tira s tmaziɣt, meslay-aɣ-d ɣef wanecta…

D tidet, tirmit-iw deg uselmed n tmaziɣt tεawen-iyi i wakken ad aruɣ idlisen, yerna s tmaziɣt. Imi tuget n temsirin-agi i ssɣareɣ, ɣriɣ-tent yakan deg 1995. Syin sseɣreɣ-tent, ama deg yiɣerbazen, ama deg tiddukliwin tidelsanin. Lukan ahat ur ɣriɣ ara tamaziɣt tili ass-a ur ttaruɣ ara yis tura, maca imi i yi-tettunefk tegnit ɣriɣ, uɣaleɣ sseɣreɣ-tt, tura akka la ttaruɣ yis-s idlisen.

D acu i d tamuɣli-k ɣef tira s tmaziɣt?

Deg tallit-agi taneggarut, la nettwali belli aṭas n yidlisen ara d-itteffɣen deg yal aḥric seg yiḥricen n yidles d tsekla tamaziɣt, d ayen yessefraḥen aṭas aṭas. Aṭas n yidlisen yuran s tezwawt ara d-yetteffɣen deg yiseggasen-agi iεeddan, yerna di yal tiwsatin n tsekla: tamedyazt, inzan, ungalen, amezgun, iwfusen (idlisen n uselmed), timucuha, tullisin…atg. Acu kan ilaq adlis amaziɣ, ad yili am netta, am watmaten-is-nniḍen, imi tamaziɣt d tunsibt deg tmendawt. Ihi ilaq adlis-ines ad yuɣal gar yifassen n ugdud akken ma yella, mačči ɣer yimaziɣen kan.

Imi kečč mazal-ik d aselmad n tmaziɣt, d acu i d tamuɣli-ik ɣef uselmed n tmaziɣt deg uɣerbaz?

Ayen yellan d targit yuɣal d tidet, imi deg useggas n 1995 tekcem tmaziɣt s aɣerbaz azzayri, ma deg useggas n 2016, tuɣal d tunsibt deg tmendawt. D ayen yessefraḥen aṭas imi azal n 34 n lwilayat i tt-yeqqaren. Maca, mazal urεad tewwiḍ s amḍiq i as-iwulmen, imi teḥwağ aseggem, ama d ayen yeεnan akud- imi drus maḍi 3 n tikkal i ddurt- ama deg wazal-is…atg.

Amek i ilaq ad yili umaru?

Afennan di tmurt-nneɣ ass-a, mazal ur yewwiḍ ara ad yilli akken yebɣa, maca yexddem kan akken yufa. D leḥṛara i yesԑa deg wul akked tnefsit-is i t-yerran yesԑa-tt d aɣbel akken ur tettlumen ara medden azekka. Ilaq ad iεiwen timetti-ines s wayen iwumi yezmer, d wayen yessen. Ilaq daɣen ad yili ɣer tama n ugdud-is, ama deg tallit n lferḥ neɣ deg tallit n leḥzen. Ilaq diɣen ad yettḥussu swayen ttḥussun yimdanen yellan ɣer tama-s.

Awal-ik n taggara?

Tanemmirt-ik a Mass Adaoun imi tgiḍ azal i nekk d leqdic-iw adelsan, tanemmirt s tussda i Uɣmis n Yimaziɣen imi yettak afud d ameqqran i yal amaru neɣ anaẓur s umata. D ineɣmasen-is i yettnadin ɣef yinaẓur (imyura, ifennanen, imedyazen.

Yesteqsa- t: Adaoun Abdel Ghani

Partager